3. päev
Kuradi tuvid! kes see idioot mõtles välja nii lollid linnud ja kas neid ragulkaga sihtida tohib? Aga tädisid, kes elamurajoonides tuvisid toidavad? „Issand, kui nunnud linnud, nemad on ju ka välja teeninud õiguse elada ja olla.“ Ja ilmselgelt ka õiguse sittuda kuhu tahavad, üritada aastast aastasse ehitada kõrgematele rõdudele pesasid ja lärmata oma lolli häälega täiesti ebasündsatel kellaaegadel.
Esimene äratus oli kell neli öösel. Ajasin tuvid oma rõdult minema ja magasin edasi. Teine äratus oli pool kuus. Ajasin taas tuvid oma rõdult minema, käisin vetsus ja magasin edasi. Kolmas äratus oli kell pool kaheksa. Kaks minutit enne äratuskella ajasin end vihaselt üles, astusin rõdule ja peletasin minema need kisendajad. Oli ilus päikseline hommik.
4. päev
Hommik oli taas uus! Kell neli käisin ma esimest korda rõdult tuvisid ära ajamas. Selgus, et tõotas taas päikselist ilma ning mingi tuvipaar otsis paaniliselt pesategemise võimalusi. Kella viie ajal läksin uuesti ja kella kuuest ning seitsme paiku ma lihtsalt loobusin magamisest, sest need lollakad räuskajad ei lase seda nii ehk naa korralikult teha. Aga nemad olid juba okstest sõõrikujulise pesapõhja valmis saanud. Haarasin oksad pihku ja loopisin täiesti tsiviliseerimatult üle rõdu serva alla. Päris mitu peotäit, päris mitu vandesõna ja üha suurem ja suurem tahtmine kuulutada tuvidele sõda. Olgu siis mainitud, et ma pole veel selleni jõudnud, kuid millalgi mu kannatus viimaks katkeb. Ma luban teile.
Mina olin end juba reipaks võimelnud ning maasikate ja maisihelveste ports kallus minu kurgust hooga alla. Ma armastan maasikaid ja maisihelbeid.
No comments:
Post a Comment